Kasvatus ja haridus
Õpetuse sisu
Vaimulikekasvatus (eesmärk, keda õpetati, kuidas õpetati, süsteem, õpetajate kvalifikatsioon)
https://vidanauniversidade.com.br/o-ensino-superior-na-idade-media/
Vaimulikekasvatuse eesmärgiks oli kasvatada jumalakartlikkust ning ette valmistada preestrid, kes tunneksid liturgiat. Õpetati vaid poisse, kes olid vaimulikust seisusest, õpe algas alates 7ndast eluaastast, kuid enne seda valmistuti kooliks kodus.
Õppetööst:
Alustati grammatikaga, millele lisandus muusika ja arvutamine. Alates 14ndast eluaastast pühenduti retoorikale, loogikale ja astronoomiale. 21 eluaastast asuti omandama geomeetriat, metafüüsikat ja naturaalfilosoofiat. Kui noormees sai 28 hakati spetsialiseeruma teoloogia või õiguse õpingutele.
Alustati grammatikaga, millele lisandus muusika ja arvutamine. Alates 14ndast eluaastast pühenduti retoorikale, loogikale ja astronoomiale. 21 eluaastast asuti omandama geomeetriat, metafüüsikat ja naturaalfilosoofiat. Kui noormees sai 28 hakati spetsialiseeruma teoloogia või õiguse õpingutele.
Õpetaja ja tema ettevalmistatus:
Õpetajaks oli määratud skolastik, keda nimetati veel ka kapiitli kanoonikuks, kes lisaks õpetamisele oli tihti ka kirikukoorijuht ehk kantor. Skolastikule lisaks oli veel 2-3 õpetajat, kes pidid olema võimelised lugema mitmeid aineid. Üks õpetaja oli vajalik algastme jaoks, teised üks või kaks õpetajat olid vajalikud kunstide õpetamiseks.
Õpetajaks oli määratud skolastik, keda nimetati veel ka kapiitli kanoonikuks, kes lisaks õpetamisele oli tihti ka kirikukoorijuht ehk kantor. Skolastikule lisaks oli veel 2-3 õpetajat, kes pidid olema võimelised lugema mitmeid aineid. Üks õpetaja oli vajalik algastme jaoks, teised üks või kaks õpetajat olid vajalikud kunstide õpetamiseks.
Kool oli ladinakeelne, mille õppimisega ka koolis kohe alustati, palju sellest omandati juba kodus, sest koolil puudus algõpetuse aste. Keskaja katedraalikool oli mõeldud eelkõige vaimulikele – kleerikutele ja munkadele. Õpetaja õpetas seda mida ise teadis ja pähe õppimise meetodil ehk lapsed kordasid nii kaua õpetaja järel kuni neile asjad pähe jäid.
Rüütlikasvatus
(eesmärk, keda ja kuidas õpetati, süsteem, õpetajate kvalifikatsioon)
(eesmärk, keda ja kuidas õpetati, süsteem, õpetajate kvalifikatsioon)
https://www.taskutark.ee/m/ruutlid/
Rüütlikasvatuse peamiseks eesmärgiks oli kasvatada poistest kuulekad sõjaväelased ja rüütlid, kindlasti oli tähtis, et nad oleksid lojaalsed. Rüütliteks õppisid, vaid aadliperest tulnud meessoost isikud, sest õpe oli kallis. Õppe kestvus oli 7.-21. eluaastani. Poisse õpetati varem ka kodus, mis hõlmas pigem kombeid.
Õppetööst:
7.-14. eluaastatel olid poisid paažistaatuses, see tähendab, et nende kohustus oli teenida õukonna daame, isandat abistada riietumisel ning tema riiete eest hoolitseda. Samal ajal õpetati neile ka kombeid, religiooni, küttimist, ratsutamist ja mõttemänge (male). Alates 15ndast eluaastast sai poistest rüütli hobuse eest hoolitseja, samuti pidid nad võistlustel kaasas käima ja relvi puhastama. Kuni 21 eluaastani õpetati poisse ka pärisrelvaga võitlema, õpetati veel ka sõjaväetaktikaid, täiendati oskusi ja treeniti tugevalt. Kui saadi 21 löödi nad rüütliks.
7.-14. eluaastatel olid poisid paažistaatuses, see tähendab, et nende kohustus oli teenida õukonna daame, isandat abistada riietumisel ning tema riiete eest hoolitseda. Samal ajal õpetati neile ka kombeid, religiooni, küttimist, ratsutamist ja mõttemänge (male). Alates 15ndast eluaastast sai poistest rüütli hobuse eest hoolitseja, samuti pidid nad võistlustel kaasas käima ja relvi puhastama. Kuni 21 eluaastani õpetati poisse ka pärisrelvaga võitlema, õpetati veel ka sõjaväetaktikaid, täiendati oskusi ja treeniti tugevalt. Kui saadi 21 löödi nad rüütliks.
Õpetaja ja tema ettevalmistus:
Õpetajaks oli teine rüütel, kellel ei olnud varasemast õpetaja haridust, õpetas ta enda kogemuste põhjal ehk siis nii, kuidas teda ennast oli õpetatud.
Talupojakasvatus
(eesmärk, keda ja kuidas õpetati, süsteem, õpetajate kvalifikatsioon)
Talupojakasvatuse eesmärgiks oli kasvatada inimene, kes oskab kõike teha nii endale kui ka ülejäänud seisustele. Talupoeg pidi oskama maad harida, loomi kasvatada, riideid ja jalatseid valmistada, elamuid ehitada, ennast kaitsta sõdalaste/feodaalide eest. (Tilk, 2009)
Õppetööst:
Õpetajaks oli teine rüütel, kellel ei olnud varasemast õpetaja haridust, õpetas ta enda kogemuste põhjal ehk siis nii, kuidas teda ennast oli õpetatud.
Talupojakasvatus
(eesmärk, keda ja kuidas õpetati, süsteem, õpetajate kvalifikatsioon)
https://www.taskutark.ee/m/kula-ja-talu/
Talupojakasvatuse eesmärgiks oli kasvatada inimene, kes oskab kõike teha nii endale kui ka ülejäänud seisustele. Talupoeg pidi oskama maad harida, loomi kasvatada, riideid ja jalatseid valmistada, elamuid ehitada, ennast kaitsta sõdalaste/feodaalide eest. (Tilk, 2009)
Õppetööst:
Talurahva ja linnakehvistu lapsed ei omandanud kooliharidust kuni keskaja lõpuni, mil tekkisid esimesed koolid linnakodanikele. Tsunftides sai ametit õppida õpipoisimeetodil (õpipoiss-sell-meister). Vanemad jagasid põlvest põlve edasi antavaid teadmisi ja oskusi. Peamiselt õpiti tööd tehes ja ümbrust jälgides. (Trasberg, 2018)
Õpetaja ja tema ettevalmistus:
Tsunftides olid õpetajaks tsunftimeistrid ehk meistritöökoja omanikud. Varem pererahvas, kes põhines teadmiste edasi andmisel läbielatule ja vanarahva tarkustele. (Trasberg, 2018)
Edasi lugemiseks:
Edasi lugemiseks:
Kommentaarid
Postita kommentaar